Autorid

Birk Rohelend

Autor Birk Rohelend (s. 1981) on kirjutanud mitmeid auhinnatud romaane ja loonud armastatud telesarju nagu „Padjaklubi“, „Nurjatud tüdrukud“ ja „Restart“; ta on ka filmi „Vasaku jala reede“ üks kaasstsenariste. “Minu suurim õnn on see, et sündisin Nõukogude Liidus ja kasvasin vabariiki. Olen saanud lähedalt näha nii absoluutset vireluse põhja kui ka rikaste ja ilusate glamuurset elustiili. Tee on viinud mind Eesti väikelinnast õppima USAsse parima stsenaristikamentori Lew Hunteri juurde. Mind huvitavad psühholoogilised mustrid, vaatenurga vahetamine ning suhtedünaamika inimeste vahel – need kõik on leidnud selles teoses uue väljundi.“


Eia Uus
Eia Uus sündis 1985. aastal Noarootsis. Tema esimene romaan, depressioonist kõnelev „Kuu külm kuma” (2005) võitis Eduard Vilde nimelise kirjanduspreemia ja oli paljude koolide lugemisvaras. Veel on ilmunud romaan „Kahe näoga jumal” (2008), reisikiri „Minu Prantsusmaa. Elu nagu sirelivein” (2013), romaan „Aasta Pariisis” (2014), lasteraamat „Seitsme maa ja mere taha” (2019) ning luulet ja jutustusi. Autor on elanud ka Tais, Kanadas, Hiinas ja Argentinas, viimasest kogemusest ilmus järjejutt ja 2021. aastal ka romaan „Kirjad Buenos Airesest“.


Yuval Noah Harari

Dr Yuval Noah Harari (s. 1979) on Oxfordi ülikooli doktorikraadiga ajaloolane, kelle erakordselt menukad raamatud on tõlgitud üle 40 keelde. Ta loob mängeldes seoseid elu eripalgeliste tahkude vahel, käsitledes muu hulgas võimu, religiooni, teadust, ökoloogiat, rahandust ja lihtsat inimlikku õnne. 








Margaret Atwood
Margaret Atwood sündis 1939. aastal Kanadas Ottawa linnas. Lapsena maalikunstnikuks saamisest unistanud Atwood hakkas 5-6-aastaselt kirjutama näidendeid ja luuletusi. Tulevane kirjanik läks kooli alles 12-aastasena. Ta omandas inglise keeles bakalaureusekraadi Toronto Ülikooli Victoria kolledžist ning magistrikraadi Harvardi Ülikooli Radcliffe’i kolledžist.
Kuigi kriitikud on teda sageli feministlikuks autoriks nimetanud, ei meeldi Atwoodile ennast nõnda sildistada. Aktiivse keskkonnakaitsjana on ta oma uuemates romaanides puudutanud ka näiteks loodushoiu teemat.
Kahekordne Bookeri kirjandusauhinna võitja on kirjutanud üle 50 raamatu, mida on avaldatud rohkem kui 45 riigis.


Tõnu Viik

Astronoom Tõnu Viik (s. 1939) on töötanud Tartu Observatooriumis alates 1963. aastast. Ta on lugenud Tartu Ülikoolis teoreetilise astrofüüsika aluste, universumi füüsika ja tähtede füüsika kursusi ning ka matemaatilise füüsika võrrandite kursust.







Amy Chua

Amy Chua (s. 1962) on Yale’i Õiguskooli John M. Duff Jr õppetooli õigusteaduste professor. 2011. aastal valis ajakiri Time ta maailma saja mõjukaima inimese hulka. Chua sulest on ilmunud mitu ülemaailmset tunnustust pälvinud raamatut, millest 2020. aastal tuli „Postimehe raamatu” sarjas välja „Poliitilised hõimud. Grupivaist ja rahvaste saatus”.







Nassim Taleb

Nassim Nicholas Taleb (s. 1960) on meie aja radikaalne ja paradoksaalne filosoof. Ta on kogu elu süvenenult tegelnud juhuslikkuse, ebamäärasuse, tõenäosuse ja teadmiste probleemidega ning teinud oma ideede najal kolmekordset hiilgavat karjääri – kirjamehena, ärimehe-kauplejana ning ülikooliprofessori ja teadlasena. Praegu töötab ta New Yorgi ülikooli polütehnilise instituudi riskijuhtimise auprofessorina. Tema raamatud „Juhuse narrid“ (Fooled by Randomness) ja „Must luik“ (The Black Swan) on tõlgitud 33 keelde. Taleb on keeldunud kõigist preemiatest ja tiitlitest, sest usub, et need alandavad teadmisi, muutes nad võistlusspordiks.





Jevgeni Vodolazkin

Jevgeni Vodolazkin, keda kutsutakse ka uueks Umberto Ecoks ja Venemaa Márqueziks, sündis 1964. aastal Kiievis ning elab Peterburis. Ta on vanavene kirjanduse, Venemaa keskaja ja folkloori ekspert ning erialateadmised on leidnud olulisel määral kasutust ka kirjaniku loomingus. Varasemalt on eesti keeles Vodolazkinilt ilmunud romaan „Lavr“ (2014), mis pälvis Venemaa maineka kirjanduspreemia Bolšaja Kniga ja Jasnaja Poljana auhinna. Vodolazkini teoseid on avaldatud enam kui 30 keeles.


Sylvia Plath

Sylvia Plath (1932–1963) sündis Bostonis ja õppis Smithi kolledžis. 1955. aastal astus ta Cambridge’i Ülikooli, kus kohtus tulevase abikaasa Ted Hughesiga. 1960. aastal ilmus Plathi esimene luulekogu „The Colossus“ ja 1963. aastal esimene ja ainsaks jäänud romaan „Klaaskuppel“; luulekogu „Ariel“ avaldati 1965. aastal postuumselt. 1981. aastal avaldatud kogumiku „Kogutud luuletused“ eest, mis sisaldab luuletusi ajavahemikust 1956–1963, pälvis ta Pulitzeri preemia.

Anaïs Nin
Anaïs Nin (1903–1977) teadis juba lapsena, et soovib saada kirjanikuks. Seitsmeaastase koolitüdrukuna kirjutas ta arvukalt lugusid ja näidendeid oma noorematele vendadele. 1914. aastal, üheteistaastasena, alustas Anaïs päevikuvormis kirjade kirjutamist perekonna hüljanud isale. 45 aasta jooksul iga päev kirja pandud käsikirjalised päevikumärkmed täidavad üle 35 000 lehekülje.
Anaïs Nini on peetud aegade üheks parimaks naiserootika viljelejaks; ta oli üks esimesi prominentseid naisi läänemaailmas, kes sellise žanriga üleüldse tegeles. 1930. aastate algus tähistab Nini kõige viljakamat loomeperioodi. Ainuüksi 1932. aastal kirjutas ta kuus päevikut, mis sisaldavad tema esimesi katsetusi erootilises laadis. Puritaanlik katoliku neiu, kes ei suutnud enda kõlvatuid mõtteid varem isegi mitte üles tähendada, on just sel ajal oma märkmetes kirglik ja avameelne.  Edasistel aastatel tema metsikus hääbub, kuigi seksuaalne odüsseia jätkub veel pikalt.


Donald Rumsfeld

Donald Rumsfeld (1932-2021) on Ameerika Ühendriikide poliitik, valitsusametnik ja ärimees. Ainus kahekordne kaitseminister USA ajaloos oli neli ametiaega Kongressi esindajatekoja liige, teenis nelja presidendi tippmeeskonnas ja juhtis kaht Fortune 500 nimekirja kuuluvat
firmat. 2011. aastal avaldas ta oma memuaarid „Known and Unknown” („Tuntud ja tundmatu”).




Frans De Waal

Frans de Waal (s. 1948) on Hollandi-USA etoloog ja zooloog. Oma esimeses raamatus „Chimpanzee Politics“ („Šimpansipoliitika“, 1982) võrdles ta võimuvõitlusse kaasatud šimpanside intrigeerimist inimpoliitikute tegutsemisega. Sestpeale on ta saanud üheks maailma tuntuimaks bioloogiks, kes tõmbab oma raamatutes ja teadusartiklites paralleele primaatide ja inimeste käitumise vahele. Viimasel ajal on tema huvi keskendunud loomade koostööle, empaatia päritolule ja inimese moraalsuse evolutsioonile.





Sebastian Junger

Sebastian Junger (s. 1962) on Ameerika pärjatud tippajakirjanik, toimetaja ja erikorrespondent, kelle raamatud ja dokumentaalfilmid on pälvinud ülemaailmset tunnustust. Kõik tema teosed on jõudnud New York Timesi menukite edetabelisse ning dokfilm „Restrepo“ (kaasautor Tim Hetherington) pälvis Oscari nominatsiooni ning Sundance’i festivali peaauhinna.





Susanna Clarke

Briti kirjaniku Susanna Clarke’i (s 1959) peetakse fantaasiakirjanduse elavaks klassikuks. Kriitikud on esile toonud tema hämmastavat kujutlusvõimet ja tundlikku keeletaju. Clarke’i tuntuim romaan on „Jonathan Strange ja härra Norrell“. Ka kirjaniku viimane romaan „Piranesi“ on pälvinud mitmeid auhindu, neist olulisim on 2021. aasta Naiste kirjandusauhind.






Nick Bostrom

Nick Bostrom (s. 1973) on Rootsi juurtega filosoof, mitmekülgne teadlane ja Oxfordi ülikooli professor, kes juhib seal Inimkonna Tuleviku Instituuti. Ta on üle maailma tuntud esineja ja autor, kelle sulest on ilmunud üle 200 publikatsiooni. Käesoleva raamatuga pani ta aluse globaalsele diskussioonile tehisintellekti üle ja teda on korduvalt nimetatud maailma saja tippmõtleja hulka.




Fjodor Mihhailovitš Dostojevski

Fjodor Mihhailovitš Dostojevski (1821–1881) ilmakuulsad teosed sündisid ajendatult ta enda dramaatilisest ja süngest elusaatusest. Kirjanik pälvis tähelepanu juba oma esimese romaaniga „Vaesed inimesed“ (1846). Ta vahistati väidetava tsaarivastase õõnestustöö eest 1849. aastal ning saadeti sunnitööle. Kibedad vangla-aastad ühes kristliku filosoofia põhimõtetega moodustasid aluspõhja, millele ehitas Dostojevski oma loomingu tähtteosed, sealhulgas poolbiograafilise romaani „Märkmeid surnud majast“ (1861–1862).





Christy Lefteri

Christy Lefteri (1980) sündis Londonis Küproselt pärit pagulasperes. Tal on doktorikraad loovkirjutamises, mida ta
õpetab Londonis Bruneli ülikoolis. Tema debüütteos „Aleppo linna mesinik“ sündis lugudest, mida ta kuulis Ateenas vabatahtlikuna UNICEFi toel tegutsevas pagulaskeskuses töötades. Raamatut on kogu maailmas müüdud üle miljoni eksemplari, 2020. aastal pälvis see USAs välja antava Aspen Words kirjanduspreemia ning oli rahvusvahelise kirjanduspreemia Dayton Literary Peace Prize nominent.





Mihhail Gasparov

Mihhail Gasparov (1935-2005) oli maailmakuulus õpetlane, aga ka mitme entsüklopeedia toimetaja ning tema teadmised olid tõepoolest entsüklopeedilised. Teda peetakse silmapaistvaimaks 20. sajandi teise poole Venemaa filoloogiks. Tõsi küll, suur rahvusvaheline tunnustus ja kuulsus sai talle osaks alles elu lõpul ja peamiselt pärast surma.








Erling Kagge

Erling Kagge
 (s. 1963) on Norra maadeavastaja, kirjanik, kirjastaja, mägironija, jurist, kollektsionäär, Rolexi modell ja kolme lapse isa. Ta on esimene inimene, kes jõudis maakera „kolmele poolusele”: põhja, lõunasse ja Džomolungma tippu. Tema kirjutatud raamatuid avastusretkedest, filosoofiast ja kunstikogumisest on tõlgitud paljudesse keeltesse. 2010. aastal „sukeldus” ta koos linnauurija Steve Duncaniga New Yorgi all laiuvasse metroo- ja kanalisatsioonitunnelite võrgustikku, kõndides viis ööpäeva läbi metropoli müstilise allilma. New York Times on Erling Kagget kirjeldanud kui „… filosoofist seiklejat või pigem seiklejast filosoofi”. Aeg-ajalt tõstab temas pead soov end maailmast välja lülitada.




Julia Quinn
New York Timesi menukirjaniku Julia Quinni (s. 1970) raamatuid on trükitud kümneid miljoneid eksemplare. Ajakirjas Time on teda nimetatud targaks ja naljakaks. Autori looming on leidnud austajaid üle kogu maailma ning tema romaane on tõlgitud 37 keelde. Harvardi ja Radcliffe’i kolledži lõpetanud kirjanik elab koos perega USA läänerannikul.