Leidlikult üles ehitatud loo kihtide vahelt koorub eeskätt ajaloo esimese diktaatorina tuntud Caesari inimlik, teadmisjanune ja üllas pale sellisena, nagu see paistis tema tapmisele eelnevatel kuudel perekonnale, leegionäridele, impeeriumi roomlastele ja Kleopatrale – Egiptuse viimasele vaaraole. Romaani lehekülgedelt käib läbi kogu Rooma oma värvikas rahvarohkuses: agulite, villade ja paleede elanikud, lärmakad noored, nooblid daamid ja nägusad lõbunaised, ja salakuulajad ning palgamõrvarid, kes kuni saatusliku päevani 15. märtsil 44 eKr ähvardavate varjudena Caesari kannul püsisid.

Ühes romaaniga ilmub esimest korda eesti keeles autori vennapoja järelsõna. Toetudes sellistele haruldastele dokumentidele nagu Thornton Wilderi avaldamata kirjad, isiklikud päevikud ja aastate jooksul „Märtsi iidide“ käsikirjale lisatud märkused, valgustab Tappan Wilder geniaalse romaani sünniloo telgitaguseid.

I Augurite Nõukogu vanemalt Caius Julius Caesarile, Rooma Rahva ülempreestrile ja diktaatorile.

(Ärakirjad Kapitooliumi Jupiteri preestrile jne; Vesta neitsite kolleegiumi emand eesistujale jne, jne.)
[1. septembril 45. aastal e.m.a.]

Kõige aulisemale ülempreestrile:
Selle kuupäeva kuues ettekanne.

Keskpäevase ohverduse näidud.
Hani: Süda ja maks tähnilised. Vahelihas üles pundunud.
Teine hani ja kukk: Ei midagi märkimisväärset.
Tuvi: Kurjaendeline seisund, neerud paigast nihkunud, maks suurenenud ja kollast värvi. Pugus roosat kruusa. Antud korraldus täiendavaks üksikasjaliseks läbivaatuseks.
Teine tuvi: Ei midagi märkimisväärset.

Täheldatud lennud: Kotkas kolm miili Soracte mäest põhja suunas kuni nähtavuspiirini Tivoli kohal.
Linnale lähenedes ilmutas lind teatavat kõhklust suunavalikul.

Pikne: Pole täheldatud pärast viimast äikest kaksteist päeva tagasi.

Tervist ja pikka iga ülempreestrile.

***

I–A. Caesari eramärkmed oma isikliku usuasjade sekretäri jaoks.

Punkt I. Informeerida Nõukogu vanemat, et pole vajadust mulle kümme-viisteist korda päevas niisuguseid ettekandeid saata. Piisab ühestainsast kokkuvõtlikust aruandest päevaste vaatluste kohta.

Punkt II. Vali viimase nelja päeva ettekannetest kolm silmatorkavalt soodsat ja kolm ebasoodsat ennustust. Mul võib neid täna Senatis tarvis minna.

Punkt III. Koosta ja saada laiali järgmise sisuga teadaanne:

Seoses uue kalendri maksmapanekuga tuleb Linna asutamise mälestusteenistus igal seitsmeteistkümnendal kuupäeval nüüdsest alates suurima riikliku tähtsusega riituseks muuta.

Kui ülempreester sel ajal Linnas viibib, võtab ta sellest nüüdsest peale alati osa.

Kogu rituaali ajal tuleb silmas pidada järgmisi täiendusi ja parandusi:

Sündmuskohal viibib kakssada sõdurit, kes skandeerivad „Mars avita...“, nagu see on tavaks sõjaväe valvepostidel.

Rhea ülistus jääb Vesta neitsite hooleks. Kolleegiumi eesistuja vastutab isiklikult neitsite kaastegevuse, esituse kvaliteedi ja osavõtjate väärikuse eest. Rituaali läbiviimisel ilmnevad väärnähtused tuleb viivitamatult välja juurida. Rituaalis osalejad jäävad kuni lõpprongkäiguni nähtamatuks ja kõik etruski kombestiku elemendid tuleb kõrvale jätta.

Romuluse Testament olgu suunatud aristokraatia pinkide poole.

Preestrid, kes vahetavad repliike ülempreestriga, jälgigu täpselt kirjatähte. Iga preester, kes ainsaski üksikasjas vääratab, saab kolmekümnepäevase väljaõppe ning suunatakse teenima Aafrika ja Britannia uutesse templitesse.

***

I–B. Caesari päevik-kiri Lucius Mamilius Turrinusele Capri saarel.

[Selle päevik-kirja kohta antakse seletus III dokumendis.]

968. [Usulistest kombetalitustest.]

Lisan selle nädala saadetisele pool tosinat näidet neist arvututest ettekannetest, mida ma ülempreestrina auguritelt, ennustajatelt, taevalugejatelt ja kanalahkajatelt saan.

Niisamuti lisan juurde korraldused, mis ma Linna asutamise igakuuse mälestusteenistuse kohta andsin.

Mis parata!

Selle ebausu ja nõmeduse koorma olen ma eelkäijatelt päranduseks saanud. Ma valitsen lugematute inimeste üle, kuid pean leppima sellega, et mind ennast valitsevad linnud ja kõuekärgatused.

Kõik see segab tihti riigiaparaadi tööd. See sulgeb Senati ja kohtute uksed päevadeks ja nädalateks. Selle peale kulub tuhandete inimeste tööjõud. Kõik, kellel sellega pistmist on, sealhulgas ülempreester, manipuleerivad nende toimingutega oma huvides.

Ühel pärastlõunal Reini orus keelasid meie peakorteri augurid mul vaenlasega lahingusse astuda. Meie pühad kanad olid nähtavasti närvad sööma. Emandad Tibud kakerdasid ringi, jalad risti all. Nad uurisid ühtepuhku taevast, vahtisid üle õla, ja mitte ilma põhjuseta. Juba sellesse orgu tulles olin minagi kõhedusega märganud, et see paik on kullide jahimaa. Meie, väejuhid, oleme sunnitud piiluma taevast kana silmaga. Ma andsin seks päevaks järele, ehkki võimalus vaenlast üllatada oli just üks mu väheseid eeliseid, ja ma kartsin, et järgmisel hommikul võib seesama takistus mind uuesti kimbutada. Õhtul läksime koos Asinius Pollioga metsa jalutama. Korjasime sealt umbes tosin tõuku, hakkisime noaga peeneks ja poetasime pühasse toitmissulgu laiali. Järgmisel päeval ootas kogu malev põnevusega jumalate tahte väljendust. Saatuse linnud toodi sööma. Algul uurisid nad taevast ja tõid kuuldavale ärevaid piiksatusi, millest piisab, et kümme tuhat meest paigale naelutada. Seejärel pöörasid nad pilgu toidule. Oh Herakles, neil läksid silmad pungi, nad kukkusid hirmsas apluses kisendama, kargasid oma piduroa kallale, ja mul lubati Kölni lahing võita.

Aga kõige halvem on, et need kombetäitmised ründavad ja õõnestavad eluvaimu meeste südames. Nad pakuvad kõigile roomlastele tänavapühkijast kuni konsulini mingit ähmast kindlusetunnet seal, kus kindlust ei ole, ja äratavad teisal üdini tungivat pelgu, mis ei kutsu tegudele ega terita leidlikkust, vaid halvab. Nad vabastavad inimese igavesest kohustusest luua hetk-hetkelt omaenda Roomat. Me pärime need esivanemate pruugist pühitsetuna, neist õhkub lapsepõlve kindlusetunnet. Nad soosivad logelejat ja trööstivad saamatut.