Kätlin Kikkas on KÄT Stuudio asutaja ja disainer, kes salaja tahaks olla ka Harry Potteri stiilis raamatute kohviku omanik (kõrged raamaturiiulid, mitu korrust, palju mugavaid diivaneid lugemiseks ning ohtralt kooki ja kohvi).
Praegu loen: Juhtus nii, et loen kaht raamatut korraga. Vahel ei suuda uue raamatu alustamisega oodata ja loen kordamööda. Lõpusirgel on raamat “The Drug Lord’s Son”, autoriks Rainer Helin. Uueks raamatuks sai “Mõtlemist muutes rikkaks”, mida soovitas mulle sõbranna peale meeletult inspireerivat tundide pikkust vestlust.
Lemmikkoht lugemiseks: Võrkkiiges metsa vaikuses, nii et päikesekiir paitab varbaotsi.
Minu esimene raamatumälestus:
Ilmselt olin 4- või 5-aastane, raamat rääkis sellest, kuidas Miki Minnile taevast tähti alla tõi. See aines andis mulle aastateks ilusad unenäod, sest uskusin tõepoolest, et tugevalt uskudes ja unistades saan minagi tähed taevast alla tuua. Päris raamatulugemise tugeva mälestuse jättis “Dorian Gray portree”. Isegi praegu seda kirjutades tekkis isu uuesti lugeda.
Ilmselt olin 4- või 5-aastane, raamat rääkis sellest, kuidas Miki Minnile taevast tähti alla tõi. See aines andis mulle aastateks ilusad unenäod, sest uskusin tõepoolest, et tugevalt uskudes ja unistades saan minagi tähed taevast alla tuua. Päris raamatulugemise tugeva mälestuse jättis “Dorian Gray portree”. Isegi praegu seda kirjutades tekkis isu uuesti lugeda.
Meeldejäävaim kogemus raamatuga:
Ohh, see küsimus pani mind pikalt mõtlema. Mul tuleb esimesena ette hetk, kus Austraalias pisikeses külas tiigi ääres lugesin raamatut, mis rääkis positiivsest mõtlemisest, manifesteerimisest ning iseendaga läbisaamisesest. Tol hetkel oli mul seda sära silmadesse vaja ja kogu see olustik - kakaduusid täis suured eukalüptipuud, päikeseloojang, laiali pillutud maalimisasjad, soe õhk ja rahu, mis minusse tuli - andis mulle ilmselt aastateks jõudu viia täide oma unistusi.
Raamatupood või raamatukogu?
Raamatupood. Mulle väga meeldib raamatuid koju tuua, see teeb mind õnnelikumaks kui ükskõik mis tahes muu asja ostmine. Šokolaadi ostmine on muidugi sellele tundele üsna lähedal, šokolaad lihtsalt koju tavaliselt ei jõua ja kaob koduteel.
Minu lemmikžanr: Ei olegi lemmikžanri, minu kodust võib leida kõike - filosoofilisi teoseid, muinasjutte, kriminulle, tervise temaatikat, edulugusid jne. Kõik oleneb tujust, olukorrast ja aastaajast.
Paber või digi?
Paber. Paberi lõhn juba tekitab isu lugeda.
Halb raamatuharjumus?
Võtta ette liiga suuri raamatuid kiirel ajal ja siis poole lugemise peal väsida ja need unustada kuudeks-aastateks. Või lugeda ühistranspordis ja korduvalt oma peatusi maha magada.
„Ridade vahel“ on Postimehe kirjastuse mikrorubriik, milles proovime raamatusõprade
hingeelu lugeda.
Ohh, see küsimus pani mind pikalt mõtlema. Mul tuleb esimesena ette hetk, kus Austraalias pisikeses külas tiigi ääres lugesin raamatut, mis rääkis positiivsest mõtlemisest, manifesteerimisest ning iseendaga läbisaamisesest. Tol hetkel oli mul seda sära silmadesse vaja ja kogu see olustik - kakaduusid täis suured eukalüptipuud, päikeseloojang, laiali pillutud maalimisasjad, soe õhk ja rahu, mis minusse tuli - andis mulle ilmselt aastateks jõudu viia täide oma unistusi.
Raamatupood või raamatukogu?
Raamatupood. Mulle väga meeldib raamatuid koju tuua, see teeb mind õnnelikumaks kui ükskõik mis tahes muu asja ostmine. Šokolaadi ostmine on muidugi sellele tundele üsna lähedal, šokolaad lihtsalt koju tavaliselt ei jõua ja kaob koduteel.
Minu lemmikžanr: Ei olegi lemmikžanri, minu kodust võib leida kõike - filosoofilisi teoseid, muinasjutte, kriminulle, tervise temaatikat, edulugusid jne. Kõik oleneb tujust, olukorrast ja aastaajast.
Paber või digi?
Paber. Paberi lõhn juba tekitab isu lugeda.
Halb raamatuharjumus?
Võtta ette liiga suuri raamatuid kiirel ajal ja siis poole lugemise peal väsida ja need unustada kuudeks-aastateks. Või lugeda ühistranspordis ja korduvalt oma peatusi maha magada.
„Ridade vahel“ on Postimehe kirjastuse mikrorubriik, milles proovime raamatusõprade
hingeelu lugeda.
Kommentaarid