Veisekasvatuse ja veiseliha söömisega on seotud hulk eetilisi, majanduslikke ja keskkonnaalaseid küsimusi, mis meie silme all muutuvas maailmas tekitavad teravat ühiskondlikku diskussiooni. Nicolette Hahn Niman kinnitab, et veised ei ole oma olemuselt kahjulikud ei Maale ega inimeste toitumistervisele – pigem vastupidi.

Ameerika Ühendriikide keskkonnakaitsjate ja tervisekaitsjate seas on aastakümneid olnud peaaegu universaalne dogma, et veised ja veiseliha on avalik vaenlane number üks. Räägitakse, et kariloomad, eriti veised, erodeerivad mulda, saastavad õhku ja vett, kahjustavad kaldaalasid ja kahjustavad metsloomade populatsioone. Tegelikult mängivad korralikult majandatud kariloomad rohumaa ökosüsteemide säilitamisel olulist rolli, toimides kunagi maakera katnud metsikute mäletsejaliste karjade surrogaatidena.

Autor – kauaaegne taimetoitlane – lükkab ümber levinud müüdid, et veiseliha söömine on kehale kahjulik. Ta hindab metoodiliselt veiseliha kohta esitatud tervisealaseid väiteid, näidates, et need on osutunud valeks. Veisest pärinev toit – piim ja liha, eriti kui see on täielikult kasvatatud rohumaal – on tervislik, äärmiselt toitev ja asendamatu osa globaalsest toidusüsteemist.

Nende kaante vahelt leiab empiirilistele teadusandmetele ja ülemaailmsetele näidetele tuginevad veenvad argumendid, milles on veised abiks:

·       süsinikku siduva mulla loomine
·       kliimamuutuste leevendamine
·       bioloogilise mitmekesisuse suurendamine
·       kõrbestumise vältimine
·       hindamatu toitumisallikas

Kuigi ükski raamat ei anna lõplikku vastust keerulisele küsimusele, kuidas toita Maa kasvavat elanikkonda, kinnitab autor, et hoolimata sellest, milline on globaalne toidusüsteem tulevikus, võivad ja peavad veised ja veiseliha olema osa sellest.