Eelkõige revolutsionääri, poliitiku ja juristina tuntud Alma Ostra-Oinas (1886–1960) oli ka suurepärane kirjanik.

„Aino” pakub harukordselt tundlikku ja julget sissevaadet Peterburis õppiva noore eestlanna siseilma. Nimitegelane ei sobitu talle ette antud piiridesse; ta tahab elada omal viisil, mõista, kes ta on, ja leida oma teed. 1923. aastal ilmunud teos oli mitmes mõttes murranguline – see käsitleb naise loovust, vaimseid kriise, iseendaga hakkama saamist ja paindumatuid soorolle, aga ka naistevastast vägivalda.

Mitmel korral oli ta püüdnud tabada oma painajat, oli teda valemi mahutada tahtnud, kuid piiritlused pudenesid tühjaks, käsi rabas õhku.

Siis tõmbas ta end hämaras toas voodi nurka kerra ja kuulatas hinge pidades ...

Vaikus oli … õudne suurlinna üksildane vaikus …