
Pärast bestsellerit „Väsimuseühiskond“ jätkab „saksa filosoofia uus staar“ (El País) Byung-Chul Han kirglikult neoliberalismi kritiseerimist. Tabavalt kujutab ta neoliberaalse režiimi valitsemis- ja võimutehnikat, mis erinevalt Foucault’ biopoliitikast avastab psüühika kui tootliku jõu. Han kirjeldab neoliberaalse psühhopoliitika, mis viib vabaduse kriisini, kõiki tahke.
Samuti on selle neoliberaalse võimutehnika analüüsi osana esitatud esimene teooria suurandmete kohta ja veenev emotsioonide fenomenoloogia teooria. Ent Hani uus lööv essee visandab ka neoliberaalsele psühhopoliitikale vastanduvad mudelid: need on rikkad ideedest ja täis üllatusi.