Dougald Hine on suure osa oma elust rääkinud inimestega kliimamuutusest. Koroonapandeemia teisel aastal avastas ta aga, et tal pole enam midagi öelda. Miks peaks keegi, kes hoolib sügavalt ökoloogilisest kriisist, tahtma sellest vaikida? „Töö varemetes“ uuribki just seda.

Kliimakriis esitab meile küsimusi, millele ei saa üksnes teadusele tuginedes vastata. On see pelgalt atmosfääri keemiline juhus või hoopis meie maailma mõtestamise ja selles tegutsemise tagajärg?

Läbimõeldud ja erudeeritud käsitluses näitab Hine, kuidas liigne toetumine teaduse ühetahulisele vaatepunktile on varjutanud arusaama kriiside tegelikust olemusest. See raamat on mõtisklus sellest, kuidas leida tasakaal ja suund maailmas, mis tundub lagunevat, ning milline töö on väärt, et sellele oma elu pühendada.