„Vaba vaimu filosoofia“ on 20. sajandi mõjukaima vene mõtleja Nikolai
Berdjajevi (1874‒1948) loomingus üks hinnatumaid teoseid, mis sünteesib kõiki
neid teemasid, mis on Berdjajevile olnud läbi aegade olulised. Ennekõike on
siin siduvaks momendiks vabadus, mille allikas ei asu inimese hinges ja ammugi
mitte kehas, vaid vaimus. Filosoofi arutlused keskenduvad selles teoses vaimu
ja looduse erinevuse, sümboli, müüdi ja dogma, ilmutuse, usu ja teadvuse
astmete, kurjuse ja lunastuse, Jumala, inimese ja Jumalinimese, müstilise
teekonna, teosoofia ja gnoosise, eshatoloogia ning Kiriku temaatikale.
Berdjajevi enda sõnul teadvustab ta end siin „ringlevana kristluses peituva
problemaatilise sfääris“. Raamat ise on kirjutatud vaba religioosse filosoofia
vaimus. Ootab ju Jumal inimeselt vaba loomingulist akti
ning filosoofi vabadus ja looming ei ole muud kui kuulekus Jumala tahtele.