Kas islamiäärmuslus on islami moonutus või selle alustekstide väljendus?

Sellele küsimusele on tänapäeval kujunenud peaaegu üksmeelne vastus: vägivaldne äärmuslus ei tulene religioonidest endist, vaid nende väär- või ideoloogilisest tõlgendamisest. Kuid kas see seisukoht peab paika ka siis, kui pöörduda usundi alustekstide poole?

Käesolev raamat otsib vastust islami alusallikatest. Analüüsi keskmes on Koraan, klassikalised koraanikommentaarid (tafsīr), sunna ning varased ajalooteosed. Nende põhjal uuritakse, kuidas käsitletakse islami pärimuses mittemuslimeid, milline koht on sellistel mõistetel nagu džihaad, uskmatus ja märterlus ning millised narratiivid ja kirjeldused „teiste“ – mittemuslimite – kohta neis allikates esinevad.

Raamatu eesmärk ei ole pakkuda valmis hinnanguid, vaid tutvustada islami keskseid algallikaid ning paigutada need ajaloolisse ja religiooniloolisse konteksti. Kas islamiäärmuslus on islami moonutus või selle alustekstide väljendus? Sellele küsimusele peab lugeja pärast nende allikatega tutvumist vastama ise.