„Kas Eesti PISA on viltu?“ võtab kokku autorite enam kui 10 aastat kestnud haridusuuringud ja on teetähiseks viimaste kümnendite Eesti PISA testide põhisele haridusedule. Põhjalikele andmetele toetudes tuuakse lugejate enne võrdlev ülevaade kohaliku hariduse võlu- ja valupunktidest nii alushariduse ehk lasteaedade kui ka põhi-, kesk-, kutse- ja kõrghariduse tasanditel. Raamatu teravik on suunatud poliitikasoovitustele, millest mitmed on hariduspoliitika kujundamise või elluviimisega seotud, aga mitte ainult. Lisaks pakub raamat sissevaadet nii õpetajatele-õppejõududele kui ka vanematele ning otsib vastust küsimusele, mis teeks Eesti koolisüsteemi paremaks. Muidugi juba see tõdemus, mida pidada heaks või paremaks koolisüsteemiks, on ise tähendustest, eri distsipliinide ütlustest ja maailmavaadetest tulvil.

*

„Juba raamatu pealkiri on intrigeeriv, viidates sellele, nagu peaks Eesti PISA-ga midagi viltu olema. Nagu autorid märgivad, saab seda käsitleda nii lühikeses kui ka pikas vaates, kusjuures raamatus on kasutatud mõlemat lähenemist. Raamat annab põhjaliku ülevaate PISA andmete analüüside tulemustest, kusjuures haridust on siin käsitletud kui erinevat tüüpi poliitikat. Mulle kui haridussotsioloogile olid eriti huvitavad osad, mis käsitlesid sotsiaalset võrdsust ja õiglust hariduses, samuti nn vene kooli probleemi. Autorite panus on muljetavaldav. See raamat peaks kujunema kohustuslikuks kirjanduseks nii haridusametnikele kui ka poliitikutele.“
– Ellu Saar, Eesti sotsioloog ja akadeemik, Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi professor

„Teist sellist raamatut eesti keeles ei ole. Värske, ambitsioonikas, tõenduspõhine. Tarvilik lugemine igaühele, kes tahab mõista, kuidas haridus määrab tänapäeva ühiskondade edu (või ka ebaedu).“
– Anu Toots, Tallinna Ülikooli sotsiaalpoliitika teenekas professor

*

Raamat on kirjutatud Jaan Tõnissoni Postimehe Fondi raamatugrandi toel.
https://postimehefond.ee/postimehe-raamatugrant